Tekst:
Natalja Tšerepanova
Fotod: Madis Marki erakogu
Kohtusin
Madisega esimest korda 2011 aastal. Sel ajal oli Madis kinnisem ja ta
suureks unistuseks oli karkudel kõndida. Neli aastat hiljem on mul
hea meel tõdeda, et ta kõnnibki juba enamuse ajast karkudel ning
kinnisest poisist on saanud avara mõtteviisiga noormees, keda
kuulates jõuan lihtsa, kuid sügava tõeni - see inimene on tulest
ja veest läbi käinud. Ta teab, mida räägib ja oskab seepärast ka
teisi oma kogemusega aidata. Madis on minu jaoks ülimalt aus ja
inspireeriv.
Madise
(23) lugu sai alguse tegelikult enne, kui noored hakkavad tõsisemalt
mõtlema selle üle, kes neist võiks saada. Madis sündis täiesti
terve lapsena ning mitte miski ei andnud märku varitsevast
saatuselöögist, mis jätab väikese, üheksa aastase poisi
ratastooli.
„See
päev muutis mu elu igaveseks. Ühe õnnetuse tagajärjel kaotasin ma
võime
kõndida ja
koos sellega ka suure osa oma lapsepõlvest. Paljud aastad möödusid
oma varasemat elu taga nuttes või siis virtuaalmaailmas, mis oli
minu jaoks ainuke koht, kuhu sain põgeneda. Käisin ära väga
sügavas ja masendavas augus, kuid kui põhja puudutasin, leidsin
äkitselt endas soovi elada, või vähemalt lootuse, et küll kõik
läheb paremaks. Hakkasin elu teise pilguga vaatama, positiivsemas
võtmes,“
meenutab Madis. „Palju abi pakkusid kingiks saadud eneseabiraamatud
ja saatusekaaslaste märkamine, kes oma eluga hästi toime tulid,“
lisab Madis. Suurem muutus toimus tema elus siis, kui ta kolis
Rakvere
lapsepõlvekodust Tallinnasse, läks ülikooli ja hakkas iseseisvat
elu elama.
„Ülikooli
aeg on mind väga palju aidanud. Kool on mind palju toetanud, et
saaksin olla siin, kus ma praegu olen,“ on Madis tänulik. „Kuigi
ma ei tunne hingelähedast sidet erialaga, mis kevadel IT Kolledžis
lõpule jõuab, olen siiski plaaninud kõrgkooli lõpuni käia ja ei
kahetse absoluutselt, et tulin siia õppima,“ on Madis eneses
kindel.
Erinevad
uksed
„Minu
ees on praegu hästi palju uksi lahti. Oleneb, mida ma endas
kasvatan. Kõik teed on avatud. Iga inimene võib vabalt kasvatada
oma kirge ja olla ise oma aja peremees,“ on Madis kindel. Madise
üks põhitegevus praegu on kirjutamine. „Hetkel kirjutan raamatut
sellest, mida ma elust õppinud olen“ jutustab ta. Lisaks
kirjutamisele on Madis avastanud enese jaoks ka muusika. „Mulle
tuli justkui suur visioon tegeleda muusikaga, näiteks laulda, kuigi
ma pole kunagi seda teinud. Okei, tegelikult olen omaette laulnud
küll ja kaks korda isegi karaokes laulnud,“ naljatleb ta ning
jätkab „Inimene tegelikult teab, mida ta teha tahab, ta lihtsalt
kaugeneb sellest igapäeva möllus,“ räägib Madis. Nüüd käib
ta laulmas kooris ning võtab eratunde lauluõpetaja juures. Lisaks
võtab ta ka viiulitunde „Laulmine on mu jaoks justkui enese
avamine ja hirmude ületamine. See annab väga palju energiat. Ma
lihtsalt tundsin, et tahan seda teha ja avastasin, et see tuleb mul
väga hästi välja. Isegi mu perekond imestas ja imetles, kui ma
nende ees suvel esimest korda laulsin,“ naeratab Madis. Ning tõdeb,
et hirmude ületamine ja enese avamine muudab kõike. „Lähedased
ei tunne mind enam äragi“ räägib ta. „Hirmud piiravad inimese
tegelikku olemust. Ma näen, et inimeste potentsiaal on tegelikult
väga suur. Inimesed saaksid teha rohkem!“ on Madis veendunud.
Su
elu on su enda kätes
„Võtsin
elu oma kätte ja hakkasin seda looma. Näiteks mu sees oli suur
igatsus ja ma olin kurb, kuna ei saanud suhelda piisavalt inimestega,
kes mind hingeliselt mõistaksid. Selle asemel, et oodata, et keegi
kuhugi kutsub või midagi korraldab, otsustasin ma mugavustsoonist
välja tulla. Lõin Facebookis grupi inimestega, kes on huvitatud
toortoitumisest (kuna ka see mind ennast huvitab) ning ühistest
kohtumistest. Hakkasime koos käima ja rääkima erinevatel
eluteemadel,“ jutustab Madis ja lisab „minu jaoks oli väga
üllatav, kui avatud on inimesed ja kui palju need kohtumised ka
kõiki teisi aitasid. Tänapäeva ajastul midagi korraldada või
inimesi kokku saada on üllatavalt lihtne. Mul on enda üle väga
uhke tunne, et ma julgesin seda teha. Minu jaoks oli see suur
väljakutse. Aga nüüd ma näen, et kui inimesel on idee või huvi
millegi vastu, siis tuleb ise võimalusi luua!“
Madise
suureks toeks on olnud tema sõbrad. „Mind on hästi palju aidanud
koostöö ühe hea sõbraga. Näiteks suvel panime Google
spreadsheeti
mõlemad omad harjumused, ülesanded üles ning hakkasime
igapäevaselt neid täitma, et kui palju on kellelgi tehtud. See
võiks tunduda raamidesse minemine, kuid mind aitas see tohutult
edasi - distsipliin on märksõna,“ jutustab Madis. „Distsipliin
annab vabaduse - inimene teeb seda, mida ta päriselt teha tahab ega
lase oma fookusel ega energial lihtsalt tühjusesse kaduda,“ on
Madis selles meetodis veendunud.
Madis
osales ka tõsielusaates „Piire ületades“ ning reisis üksinda 5
kuud Portugalis. „See kõik tegi julgemaks ja muutis mind,“
räägib Madis. „Kui inimene ei püsi oma mugavustsoonis, avastab
ta maailma ja ennast. Justkui väikesed muutused, aga see kõik
kasvatab ja sa jõuad selleni, kes sa oled ja mida sa tulid siia
tegema,“ lisab ta inspireerivalt.
Esimese
sammu teekond
„Alguses
on palju vabandusi, kuni inimene pole näinud, milleks ta on
võimeline. Elus on kõige raskem teha esimene samm, sest meie vanade
harjumuste vastupanu on suur. Peab rakendama palju tahtejõudu, et
see samm ära teha,“ õpetab Madis omaenda kogemusest. „Alguses
ongi raske ja valus. Ja ma mõistan, miks inimesed ei taha seda
alguse raskust. Inimene tahab kogu aeg vaid naudingut, ei taheta
pingutada. Aga loodus on loodud kogu aeg muutuma. Meie aga kardame
neid muutusi,“ jutustab Madis mõtlikult.
Madise
kogemuse põhjal üks suurmaid elutõdesid on see, et kõik kogu aeg
muutub. „Selline arusaamine muudab elu kergemaks. Inimene ei hakka
sellisel juhul madalseisusid oma peas kasvatama suuremaks ega
süüdistama teisi, vaid teab, et ka see läheb üle,“ ütleb
Madis.
Mis
selle tööle minemisega siis on?
„See
on hästi suur sotsiaalne surve, et inimene peab klassikaliselt
tavalisele töökohale minema,“ räägib Madis. „Mind ka vaatab
suguvõsa ja perekond natuke altkulmu ja ootuses, et millal ma nüüd
tööle lähen,“ lisab ta. „Aga minu meelest on hoopis nii, et
inimene läheb tööle, sest ta tahab midagi teha. Ta ei taha
tühjuses olla. Ja kui inimene ei tegele oma hingelähedaste
teemadega, siis ta peabki tööle minema, et väljuda mitte millegi
tegemise tühjusest. Samas on inimesel alati valik, kas minna tööle
või leida endas see hingelähedane tegevus,“ sõnab Madis
sügavmõtteliselt ning lisab, et inimesed võiksid rohkem lugeda
erinevaid inspireerivaid lugusid tavalistest inimestest üle kogu
maailma, kellel on hingelähedane amet/eriala/tegevus suurepäraselt
õnnestunud.
MADISE
7 SOOVITUST
-
Kasuta vaba aega mõistlikult, mitte lihtsalt tööstressi maandamiseks. Loe näiteks nende inimeste lugusid, kes on olnud samas olukorras nagu sina ning kes on oma kire leidnud ja eesmärgid saavutanud!
-
Avarda oma silmaringi - kõik on võimalik!
-
Saa aru, et aeg sind ei päästa. Ära lükka midagi edasi, vaid tee seda kohe!
-
Vaata ja tunneta, mis siis saab, kui sa ei muuda midagi oma elus. Kui sulle tulemus ei meeldi, siis vii esimesed muutused võimalikult kiiresti sisse!
-
Kindel otsus, et ma teengi midagi teistmoodi, on see, mis viib edasi.
-
Teadlikkus on kõige suurem tugi sellel teekonnal ja teadlikkuse hoidmisega tuleb kogu aeg jooksvalt tegeleda!
Madise
blogi: https://matumaagia.wordpress.com/
Vaata
ka neid! Edasijõudnute videod: